kolmapäev, 28. september 2016

Ja see juhtus....

Juhtus siis lõpuka see, et ma ei jõudnud mitu päeva enam postitada!

Põhimõtteliselt, kui ma selle blogi tegin, oli mul igapäevane plaan siia kirjutada. Ja ma ootasingi, et millal saabub see hetk, kui ma füüsiliselt enam ei saa. Või ehk oleksin saanud isegi, aga ma siis seletan ja ehk mõistate, miks jäi kirjutamata.

Algas siis see nii, et esmaspäeval jõudsin sellised paar lauset lisada selle kohta, kuidas paks kass mu jalgade juures magas. Aga kuna tuli kirjutamisel E-tähega internet, jäi see katki.




No igatahes ma Tallinnas ärkasin ja siis seal magasid mu juures kassid. Edasi ma kiirustasin ühele kohtumisele, nii et ma olin öösel jälle vähe maganud. Siis läksin sain ühe sõbrannaga kokku ja siis sain õhtul Liisaga ja jalutasime Kikiga. Nii kasulik päev. Ja pidingi Tartu sõitma, nii et jõudsin sinna 12 öösel.

No ja kuna ma nii hilja jõudsin ja pidin veel asju ajama veits, ja jõudsin üldse sõbra poole, sest see nädal sain sõbra kodus ööbida, (õnneks ta lubab), siis hakkasin kirjutama postitust teloga ja nett läks ää ja siis ma ei viitsinud enam, jäin magama. Ma ei tea, miks ta wifi mu telos pole. Kahjuks puudusin esmaspäevaste asjaajamiste tõttu füsioloogiast.

Teisipäeval oli füsioloogia loeng. Nii huvitav teema, aga õppejõud oli nii naljakas või noh esitas seda naljakalt või igavalt. Ma olin nii räme unine! Mitu ööd ikka vaid 7 tundi und andis megalt tunda. Ma mõtlesin peale loengut veel lõhnameele kohta küsida, mida ma peaaegu ei oleks teinud seetõttu, et unine olin. Aga siiski suutsin ja siiis sõin biomeedikumis ja viisin Kristiinale oma jaki, kuna tal oli tarvis ja jõudsin sõbra poole, kus lasin sliipi kolm tundi, kuna silm enam ei püsinud lahti ja 2 unetsüklit peaks normaalne olema, eks.

Siis ärkasin viiest ja pidin hakkama teadusartiklites surfama. Sinna see päev läkski jälle kõik ära ja isegi talli ei jõudnud ja õhtul jäin jälle magama ühest. Lugesin õnneks immunoloogiat ka veidi.

No ja täna siis, kolmapäeval, oli füsioloogia ja immunoloogia. Suht tore oli isegi. Kuigi hull uni on päev otsa olnud ikka veel. Siis läksin ajasin veits selliseid asju, et tahtsin endale soojemaid riideid osta, aeg-ajalt läheb tarvis, nuta või naera. New Yorker on veel enam-vähem normaalne pood, mida ma tean, aga millegipärast on nii paljud riided sitarohelist karva! Mis veider värv see on! Ma nägin ilusa (loe: enam-vähem normi) lõikega kampsunit, mille all saaks retuuse kanda ja mida mul vaja on, aga mitte ükski pole ilusat värvi. Olid ainult pasarohelised, tuhmpunased ja vb mõni kole veel ja kõik. Siis leidsin mingi läikiva hõbedase asja (ometi inimlik värv!), proovisin selga ja selgus, et all on kaks auku ehk siis mingi püksid. wtf, kuidas sellega peldikus käiakse, eriti, et see lukk selja taga käib suht vaevaga ja alla paned retuusid või midagi?! Uskumatut paska ikka toodetakse. See oleks isegi täitsa norm olnud, kui allosas poleks püksid olnud! Lisan sellest pildi ka. Ilmselgelt taolise fopaa pärast ma seda ei ostnud.


Leidsin sealt õnneks normaalse pluusi, kus on suur õhuvahe jäetud rinnale. Ometi mõeldakse inimeste peale ka! Mul selline särk juba on, aga see poes oli pikemate käistega, nii et vaja mul läheb seda.
Aga seal poes oli nii palju nö bodysid. Milleks need on? Need mingid aluspüksid pluusi küljes? Kuidas nendega vetsus käiakse? Ma võiks ju sama hästi särgi püksi panna või mis?

Siis läksin Coffee ini ja nägin seal tuttavat tööl. Ja ta rääkis ka sellist juttu, mida ma olen nii palju viimasel ajal kuulnud, et lausa kõhe hakkab (kõike ma siia ei räägi). Kõikidest töökohtadest olen kuulnud vaid, kuidas mu sõbrannad järjest annavad lahkumisavaldusi, kuna tööandja ei tule vastu nende soovidele ja muud sada häda. Näiteks see sõbranna, kelle juures pühapäeval käisin, see pidi kahe inimes töö sel päeval ÜKSI ära tegema. Teised olid kõik töökohast lahti lastud. Ja ta ise ka enam ei kannata, läheb ära. Tegelikult see ei ole normaalne, kuigi jah see olukord on meil normaalsuseks muutumas. Selliseid töökohti, kus on kõrge palk ja käid kohapeal omi asju õppimas või magamas, sinna pääseb ainult pikkade tutvussidemete kaudu või kui üldse on selliseid kohti. Ja tutvussidemete loomiseks läheb esiteks meeletu aeg, teiseks sellise koha otsimiseks läheb meeletu aeg ja me kõik teame, et aeg=raha ja olles nüüd mitmetelt küsinud, kas on tööd või kohta, olen ainult kuulnud, et töö on tappev ja kui tööle võetakse, siis nii, et lubatakse, et luuakse sind arvestav graafik, aga pärast väänatakse kohutav graafik kaela, palk puudulik, ja midagi muud öelda ka ei saa, kui et pead lahkuma enne kui hullaris lõpetad. Huvitav, miks küll selline korrelatsioon?!?! Ma arvan, et olen oma praeguse klubitööga rahul küll veel, kuigi see on unetsüklile halb. Mul jääb praegugi unest puudu, kuigi ma ei kujuta ette, mis hiljem saama hakkab, kui mulle lisandub veel suht igapäevane saatekohtustus.

Muidugi võite mulle pakkuda endiselt tööd, kus ma tulen kohapeale omi asju õppima paariks tunniks ja saan kätte sellise palga, millega kuu aega vabalt ära elaks. Veel parem, kui äkki magamise eest raha saaks. Nii et, madratsite testijaid on vaja? Tõesti otsin, see võib siin naljakalt kõlada, aga just sellist töökohta on mul vaja.

Aa, ja nüüd lähen ratsutama. Täna pidi treener tulema, aga jääb ära. Nii et loodan, et saan hakkama.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar