Ärkasin, kus jumal juhatas

Täna ma magasin siis öösel hotellis ja ma mäletan, et mingi aeg öösel ma ärkasin üles, nägin aknast välja ja mõtlesin, et wtf, kus ma nüüd magama jäänud olengi. Mõtlesin mõnda aega kõik kohad läbi ja lõpuks meenus, et ahjaa, need tuled, mis aknast paistavad, on tigutorni omad.

Siis ärkasin hommikul ja sain hotelli duši juukseid pesta, jee! No ja edasi pidin ma minema passipilte tegema lõunakasse. Tegin ära ja siis kirjutas mulle (järjekordselt) mingi välisma mees feissi, et ta olevat fotograaf ja tahab mind pildistada ja et ma modell oleks. Et ta mind rahule jätaks, kirjutasin, et mu tasu on 60 eurot tunnis. Minu imestuseks vastas ta sekundiga, et olgu peale, nõus ja küsis kas mul portfoolio ka on!!! Selle peale ma mõtlesin, et aga why not teha endale see, kuigi ma ei tea, milline see väljagi nägema peaks, kas füüsilisel kujul või internetis. Nii ma läksin jälle Photopointi ja müüjamees ütles, et blogisse. No iizi, olemas: http://hkportfell.blogspot.com.ee/

Tegin selle siis oma sõbraga koos Ülikooli kohvikus. See oli nii lahe kohvik! Sõin pardimaksa. Hullult aega läks portfelli tegemiseks, sest blogger ajas mind närvi ja nett oli vähe aeglane, aga yolo. Ma ei tea nüüd, kas ma mingi modell saan olla, sest must pole just mingeid erilisi pilte ja need mõõdud on mu mälu järgi pandud, sest tegelt ma ei mäleta absull, kas mu tagumik on 99 cm või hoopis 90 cm. Üks neist oli, aga kumb, seda ma ei tea. Kõht ka, panin selle niisama 66 cm, ma ei tea, mis see tegelt on. Viimati midagi 60 oli, kui mõõtsin. Andke mulle mõõdulint, ja ma annan täpsemalt teada kõik.

No ja läksime jälle talli siis, mina ja mu see eilne sõber, kes tänase päeva ka viitsis mulle pühendada. Siis sõitsin Komaga ilma sadulata jälle ja see oli selline rõõm! Ta läheb nii täpselt sinna, kuhu vaja. Panin isegi sellise hüppelati maha ja hüppasin sellest paar korda ilma sadulata üle. Nii hea tasakaaluharjutus on see sadulata sõitmine ja ühendab hobust ja ratsanikku nii hästi.

Kui Koma hakkasin ära karjamaale viima, jõudis talli naine, kes kapju teeb Komal barefoot tehnikaga, mis on minu meelest väga hea. Nii et nägin ise ka seda protseduuri veidi pealt.

Siis sõidutasin ma oma sõpra tema autoga, kuna ma tahtsin ise roolis olla. Automaadiga on normal sõita, tal oli automaat. Tuletan meelde, et mu masin on veel paranduses. Mu peegelkaamera on ka selle peal, muidu oleks täna juba mingid algelised haledad pildid endast portfooliosse teinud, haha.

Siis läksin ühe endise kursavenna poole, kelle käes oli mu rüperaal ja ta oli selle korda teinud! Tänan!!!! Nüüd saan üle pika aja kasutada jälle rüperaali! Omg, megacool ju!

No ja kuhu ma täna siis sain ööpleissi, tulin õe juurde. Loodan, et kui ma täna ärkan, siis ma ei mõtle, et kus kurat ma seekord olen.

Vot, kui midagi põnevat täna päeval mul veel oli, siis jäi kirjutamata, sest pole kõik meeles. Aa, no meile saatsin ka ja jne.

Igatahes tänan oma sõpra, kes minuga tsillida viitsis ja mul lubas oma autoga sõita ja mu tegevusi koos minuga tegi ja oma seda sõpra, kes mu arvuti paremaks tegi.

Issand, ma pean homme kuidagi bussiga saama Ravila tänavale kooli. Homsest siis pole mul enam isegi sõbra autot. Juudas küll noh ju. Kuidas bussiga üldse sõidetakse? Ma isegi ei tea, kas see buss läheb sinna, kuhu vaja, aga ma lähen peale ja eks siis näis. Küll ta kuskile ikka läheb.