Täna lõppes mul just üks huvitav projekt, kus ma osalesin. Suunatud oli see inimestele, kes sooviks noortega töötada ja oli rahvusvaheline, seksuaalkasvatuse kohta. Ilmselgelt mind huvitav teema. Kestis see nädala, nii et eelmine pühapäev ma sinna suundusin Tartust. Projektil olid inimesed Eestist, Rumeeniast, Türgist, Slovakkiast, Bulgaariast. Kõlab jubedalt?! Minu jaoks kõlas küll, aga kuna teema on väga huvitav ja lisaks tahtsin oma mugavustsoonist välja minna, lisaks nädalaks ajaks kindel söök ja ohhooo - elukoht! - siis polnud küsimustki, kas minna. (Võrtsjärvel) Peamine suur põhjus oli ikkagi minu suur huvi selle teema vastu ja tahtmine midagi tulevikus vähemalt midagi paremaks teha selles vallas.
Projektist ma rohkem pikalt ei räägi, aga seda, et see oli nii lahe, mu hirmud olid küll suured, aga kui kohtasin neid inimesi, siis kõik lahtus, sest nad olid nii ägedad. Püüdsin lihtsalt jääda iseendaks, mis küll alati ei õnnestunud, aga mis siis.
Algas see nii, et pühapäeval võtsin ühe välismaa noormehe Tartust peale ja sõitsime kohale. Plärisesin talle närviliselt muidugi oma hirme, ja õnneks olime seal kahekesi ühes toas, ta tuli mulle nii palju vastu, et oli hea sõber, nii et suht suur privaatsus mulle oma toa näol, jeeee. No selles mõttes et mul sellistes kohtades on alati hirmud, et kui on nt neli inimest toas, siis nad räägivad ja ma ei saa magada ja midagi muud sellist hirmsat. Vedas ju!
Täna siis lõppes see või siis juba eile õhtul, aga magasin seal veel see öö, sest eile oli pidu, kus ma muidugi tahtsin osaleda, et veel viimast korda nende lahedate inimestega olla, ja hommikul mingi üheksaks jõudsin vanaema juurde. Kuna ma vajan und üheksa tundi iga öö, olin ma meeletus unepuuduses ja natuke magasin siin enne ja olin õnnelik rahu üle. Noh näiteks täna öösel sain 4-5 tundi, mis on päris õõvastav.
Vanema juures on megahea, vaatasin pilte sugulastest ja sõin. Homme kahjuks pean minema Tartu, et auto viia parandusse, sest seal väike mõlk, kuna mingi perversne idioodist keskealine morda tagurdas mulle otsa. Õudsed juhid on ikka Tartus! Ilmselgelt tema kindlustus maksab, kuigi ta üritas süüd minu kaela veeretada (kuigi ise tagurdas ju otsa) haha.
Ok, kui ma Tartus, ehk on keegi hea inimene ja laseb mul ka kuskil öösel magada. Õnneks mu õde on see hea inimene ja laseb oma kitsas üüritoas sliipida! Muidugi raske on, aga elab üle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar